sõjaväeväereformidele. Justinianus ja tema väejuhid vallutasid idagootidelt tagasi Itaalia, läänegootidelt Hispaania (osaliselt), vandaalidelt Põhja-Aafrika, täites ühtlasi ka Püha Peetruse tooli kaitsja rolli. Sidemed taasalistatud piirkondadega jäid siiski nõrgaks. Sisepoliitikas surus Justinianus maha nii rahva ülestõusud kui piiras suurmaaomanike võimu. Kirik muutus mõjusaks, kuid riigile allutatud institutsiooniks, ühtlasi hoolitses riik ketserivastase võitluse eest.. Õigusliku arengu seisukohalt oli oluline CIC koostamine. 2. Bütsants kuni Herakleioste dünastiani 565 711 Justinanuse surmale järgnenud ajal Bütsantsi territoorium vähenes tuntavalt nii Läänes kui Idas, seda nii sise- kui välispoliitiliste tegurite mõjul. 634- 650.a. vallutasid muhameedlikud araablased Põhja-Aafrika, Egiptuse, Süüria ja Palestiina. Antiigist pärinev Vahemere-ruumi kultuuriühtsus kadus, antiik kui iseseisev kultuuritüüp lõppes
pärisorjadena töötamisest, mille tulemusena Bremeni peapiiskop kutsus inimesi üles nende vastu sõdima. Stedingerid võitlesid vapralt, aga said kohutavalt lüüa. Stedinger oli ala Bremenist põhja pool. Vägivaldsed ketserlused (teostes juttu polnud, leiud võetud internetist) Circumsellions(inglise keeles) - kasutasid vägivalda suvaliselt, et neid rünnaku käigus tapetaks. Nad said sedasi märtritena surra. Dotatism Anababtistid Inkvisatsioon kui ketserivastase võitluse instituut: Loomine - Hispaanlane Luiz Paramo, Sitsiilia inkvisiitor, oli esimene, kes sõnastas inkvisitsiooni ajaloo ,,avara" tähenduse. Tema oli nimelt arvamusel, et kõige esimene inkvisiitor oli issand jumal ise, kes lõi Aadama ja Eeva ja tembeldas nad teisitimõtlejateks. Paramo sõnul käituvad inkvisiitorid täpselt samamoodi nagu jumal oli käitunud Aadama ja Eevaga, kui ta nad paradiisist välja heitis. Enne paradiisist välja