arenema pärast 1709. aastat, mil Abraham Darby esimest korda kasutas rauamaagi sulatamiseks koksi. See oli odavam ja efektiivsem kui vana meetod, kus kasutati puusütt. Rajati uusi söekaevandusi, et hankida sütt ja koksi. Aurujõu ja odava raua kättesaadavuse levikuga pandi aluse ka inimtööjõudu kokku hoidvate masinate valmistamisele. Kõige dramaatilisemas vormis avaldus see puuvillatööstuses, kus üksteise järele tehti mitu leiutist, mis muutis kogu tootmisprotsessi , alates ketramisest ja lõpetades kudumisega. Villatööstus kasutas peamiselt veeenergiat. 1760. aasta paiku, töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks 5 neist enam ei piisanud. 1785
sisse kui vett toomas käisin. Palun, osta mulle ka üks! Võõrasema: (vihaselt) Ah, et nii hoolid sa oma riietest! (sikutab võõrastütart kõrvust) Selle eest jäädki oma räbalaid kandma, järgmine kord oled targem ja hoiad oma riided korras. Hakka tööle! Võõrastütar: Andke andeks, emake, õeke. Juba lähen. (Laseb süüdlaslikult pea norgu) Võõrastütar istub akna alla lõngast ketrama, käed on ketramisest punased ja tüdruk ohkab vahepeal ning hõõrub käsi. Võõrasema tütar jääb ahju peale magama ja võõrasema läheb toast välja). TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Võõrastütar: Ai! Kui valus! (vaatab oma katkist kätt ja paneb värtna kõrvale)Pole ime, et käed
annaabi.ee 
