energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus olema kiudaineid 6.1.3. Süsivesikute metabolism, kuidas organism sahhariide kasutab. · Energeetiline substraat -peamine · Ehituslik funktsioon glükopreteiinid ja lipiidid, heteropolüoosid kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape, hepariin hüdrofiilsed, limaained Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme
Beeta-oksüdatsioon ei lähe kunagi lõpuni, sest oksüdatsiooni vaheühendid atseeto-äädikhape ja beetahüdroksü- võihape on organismi perifeersetele kudedele ( nt süda) energiaallikas, · Kui veres on vabu rasvhappeid väga palju, ei tarbi perifeersed koed kõiki oksüdatsiooni vaheühendeid ära, need muutuvad sel juhul mürgisteks, mida organism väljutab uriiniga, piimaga ja väljahingatava õhuna ( atseeto-äädikhape). · Primaarsest ketoosist tuleb eristada teisest ketoosi, mida nimetatakse ka alimentaarne ketoos · Võihapperikas silo ( kehv silo) põhjustab teisest ehk alimentaarset ketoosi. Silos olev butaanhape muutub beeta-hüdroksü-võihappeks. Glükoosi allikad · Propioonhape 50%, aminohapete desamiinimine 30% , glütserool 20%( oleneb, mis laktatsioonistaadium on) need saadakse glükoneogeneesi tulemusel.
annaabi.ee 
