Florentsia meeste soengud olid kõikidel ühiskonnakihtidel sarnased. Pikad, kohevad lokitud juuksed. Kõige levinumaks oli kerataoline soengusiluett, see oli lokiline sirge tukaga. Lokke kanti erinevaid, lainelisi, peenikesi. Võis kanda ka laia võllina juusteotstega sissepoole, siis olid pealae juuksed siledalt kammitud. Soengu juures oli tähtis lõikus. Lõigati järguliseks või ellipsikujuliseks see oli ellipsisoeng e. kolle Hiljem lõikused lühenevad pead ehitakse ketikeste ja kalliskivikestega. Kõrge krae ilmumisel juuksed lühenevad veelgi. Habemeid ja vuntse kandsid küpses eas mehed. Habemeid värviti mitmevärviliseks. Noored kandsid vuntse. Floentsia naised elustasid keskaegset soengustiili. Kanti ka piki lahtiseid juukseid. Soengud meenutasid kreeka sõlme. Florentsia pats – suur pats langes kehale, mis põimiti läbi lintide, nööride ja helmestega. Pats pandi spetsiaalsesse võrku, mis lõppes sulekesega. Näo mõlemale poole seati lokid.
hakatakse loendama ka võrdsete arvgruppide kaupa - 2, 3, 4, 5-kaupa. Loendamine kahanevas järjekorras on õpilastele raske, seetõttu tuleb seda teha algul toetudes konkreetsetele esemetele, mida laps saaks võtta kätte ja kõrvale tõsta. Näiteks: "Loenda, mitu pliiatsit siin on?". Õpilane loendas, ütleb: "Siin on 5 pliiatsit". Seejärel: "Paneme ühe pliiatsi karpi. Jäi 4 pliiatsit. Paneme veel 1 pliiatsi ära. Jäi 3 pliiatsit" jne. Edasi töötatakse arvelaual, mitmesuguste ketikeste ja keedega ning lõpuks loendatakse kahanevas järjekorras ka ilma abivahenditeta, abstraktselt. Sel õppeperioodil antakse lastele mitte ainult ülesandeid esemete loendamisele vaid ka praktilise iseloomuga töid. Näiteks : "Kalle, loenda, mitu õpilast istub aknapoolses reas". Või "Igale õpilasele on vaja anda 1 vihik. Mitu vihikut tuleb siit virnast võtta?": "Anne, võta siit hunnikust 7 vihikut"; "Mati. anna mulle 3 pliiatsit".