· Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletiku tõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. · Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta. PÄRMSEEN · Mõnedel inimestel hakkab pärmseen jõudsalt paljunema, põhjustades naha ärritust ja rakkude kiirenenud paljunemist, mis väljendub naha punetuse ja/või ketendusena. · Täpsed põhjused, mis kutsuvad esile pärmseente paljunemist ja kõõma ägenemist, on teadmata, kuid võimalikud faktorid on:suurenenud rasu eritus · stress · liiga harv juuste pesemine · aastaaegade muutused · haigestumine · immuunsuse langus (AIDS) · pärilikkus KASUTATUD KIRJANDUS · https://trihholoogiakeskus.ee/category/koom/ · https://www.apotheka.ee/terviseinfo/kolm-nouannet-kuidas-koomamurest-v abaneda / · http://www.derma.ee/articles.php?id=59
kubeme piirkonnad. Kõõm on seborroilise nahapõletiku mitte-põletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldada ketendust juustega kaetud peanahal. Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu. Teatud piirkondades hakkab nahk end normaalsest kiiremini taastootma, mis ilmneb ketendusena. Nahalööve võib tekida igal ajal ja näiliselt mingi põhjuseta, kuid pole kahtlust, et on olemas faktorid, mis kutsuvad esile haiguse ägenemise. Aastaaja muutused. Haigus tavaliselt halveneb talvel, kui UV-kiirgus on väiksem. UV-kiired teatavasti aitavad vähendada naharakkude kiirenenud paljunemist, mistõttu patsiendi seisund on parim suvel. Samuti külma ilmaga nahk kaotab rohkem niiskust ja ketendus väljendub selgemini. Haigus või infektsioon
Nimetatud seentest esimese haigustekitaja korral lokaliseerub haiguskolle tavaliselt 3. ja 4. ning 4. ja 5. varba vahele, sest varbad on siin tihedalt koos, jalanõu surve on tugevam ning higistamine suurem. Vahel tekivad tallavõlvides, varvaste all ja külgpindadel paksu sarvkestakattega villikesed. Villikesed paigutuvad gruppidena, peale nende lõhkemist tekivad pindmised haavandid. Vahel võib haigus kulgeda tallavõlvis peene või suurehelbelise ketendusena. Varbaküüntest kahjustuvad I ja V. Küünte kahjustus algab nende vabast servast, küüneplaat pakseneb, muutub kollakaks ja rabedaks. Dermatofüütia korral võivad tekkida sekundaarsed allergilised nahalööbed, mis võivad meenutada ekseemi. Teiseks seeneks, mis kahjustab samuti eelkõige jalgu, on Tr. rubrum. Haigestuvad peopesad, suured nahavoldid, kehatüvi ja küüned. Haigusest on haaratud kõik varvaste vahed ja küüned. Haigus kulgeb
annaabi.ee 
