ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist. Milline näeb välja jalaseen Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga: Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem. Seda iseloomustavad naha ketendus, lõhed või veeldumine. Niisket, veelduvat, ketendavat ja valulikku ala, sagedamini 4.ja 5.varba vahel, nimetatakse ka atleedi jalaks. Sellega kaasub sageli Gram- negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn. Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas. "Mokassiini" tüüpi seeninfektsiooni puhul võib näha vähest punetust ja valdavalt laialdast, kuiva, jahujat ketendust, tavaliselt mõlemal jalatallal. Haaratud on jalatalla ja jala külgmine osa, tüüpiliselt on puhas jalalaba pindmine pool
Seda soodustavad suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, liiga kuum või külm toit, suu limaskesta põletikud, proteesid, sobimatud hambatäidised, mis võivad limaskesta pidevalt ärritada. Atüüpiliste rakkude leidmisel, tuleb muutust ravida kirurgiliselt või vedela lämmastikuga külmutades. (Bogovski jt 1989.) Boweni tõbi on intraepidermaalne kartsinoom. See meenutab kiirguskeratoosi, mis välimuselt meenutab ketendavat psoriaasilaiku ning püsib ühel kohal aastaid, ega parane lokaalse raviga, näiteks kortikoidsalvidega. Laik võib areneda invasiivseks ogarakuliseks vähiks, mille raviks on kas operatsioon või külmutamine. (Bogovski jt 1989.) Pahaloomulised epidermaalsed kasvajad Ogarakuline vähk on keratinotsüütide pahaloomuline kasvaja, mis kasvab läbi basaalmembraani allolevatesse kudedesse ja võib metastaseeruda. (või ogarakuvähk metastaseerub
annaabi.ee 
