sarnastelt alustelt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Erandite tegemine oleneb palju ka iga riigi arhiivinduse traditsioonidest, arhivaaride õigustest ja pädevusest, piiratud andmetele juurdepääsuloa andmisel. Kuigi kaasaegsed õigusaktid püüavad eelkõige tagada inimõiguste kaitset, silmas pidades nii teabe vaba kättesaadavust kui ka kaitsemeetmete rakendamist, jääb kontroll juurdepääsu tingimuste täitmise üle arhiivis siiski arhivaarile. Sest, kasutades Erik Ketelaari sõnu, on just arhivaar see, kes peab tagama isikute privaatsuse arhivaalide kasutamisel. (Kibal jt 2005) 5 JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EESTI NSV-s Lähtudes tõsiasjast, et Eesti NSV oli üks osa NSV Liidust, tuleb käsitleda kohalikke juurdepääsupiiranguid arhiividele, nõukogude arhiivinduse õiguslik-teoreetilises kontekstis.
liigsed piirangud viivitusperiood dokumendi tekke ja kasutamise vahel mitte üle 30 aasta soovituslik suletuse ülempiir sensitiivsetele dokumentidele 80 aastat avalike ja eraarhivaalide ühtmoodi käsitlemise printsiip kodu- ja välismaiste uurijate võrdse kohtlemise printsiip Isikuandmete kaitse vajadus ja seda mõjutanud otsused. Eric Ketelaari seisukoht. Kesksed juurdepääsu reguleerivad seadused ja määrused Eestis, juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi. Kuidas defineeritakse isikuandmeid (mõiste ja sisu). Juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamise võimalikkus (kaalutlemine)? · Aluseks muutused ühiskonnas individualismi tõus · Murdepunktiks OECD Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni) soovituslik juhis 1980 automatiseeritud andmetöötlus muudab maailma
annaabi.ee 
