Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana."Vanamees ja meri" eest pälvis ta 1954. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 1960. aastal oli Hemingway Fidel Castro revolutsiooni tõttu sunnitud Kuubalt lahkuma. Ta püüdis esialgu oma elu harjumuspäraselt jätkata kuid ebaõnnestus. Depressiooni tõttu sattus Hemingway kaks korda haiglasse, kus teda püüti ravida elektrisokkidega. Mõned päevad pärast tagasi koju Ketchumisse pöördumist lasi ta ennast maha. 1961. aastal lõpetas Hemingway oma elu enesetapuga. 1924. aastal avaldas ta Pariisis oma esimese raamatu, novellikogu ,,Meie ajal" 1924). Suurema tunnustuse saavutas aga 1926. aastal ilmunud romaan ,,Ja päike tõuseb" 1961,), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste) Oma reputatsiooni novellikirjanikuna kindlustas ta kogudega ,,Mehed ilma naisteta" 1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" 1933)
Tal olid tõsised maksaprobleemid, kõrge vererõhk ja arterioskleroos. Sel perioodil surid mitmed ta parimad sõbrad ning ta oli depressioonis. Ühel reisil Pariisi aga leidis ta mõned oma vanad kirjutised ning vaimustus neist. Ta kirjutas valmis novelli ,,A Moveable Feast" 1964. aastal, kuid see avaldati alles pärast tema surma. 1960. aastal oli Hemingway Fidel Castro revolutsiooni tõttu sunnitud Kuubalt lahkuma. Tema kodust Kuubal sai muuseum. Ta jäi elama Ketchumisse Idahos USAs, kus püüdis esialgu oma elu harjumuspäraselt jätkata kuid ebaõnnestus. Depressiooni tõttu sattus Hemingway kaks korda haiglasse, kus teda püüti ravida elektrisokkidega. 2. juulil 1961 lasi ta ennast maha oma kodus Ketchumis. Hemingway jättis endast maha hulga käsikirju, millest osa on postuumselt avaldatud. Vähemalt 1950. aastate lõpuni oli kirjanike seas äärmiselt mõjukas Hemingway sirgjooneline