..500 kg) randaale (tabel 2.1). 15. Randaali ehitus ja konstruktsiooni iseärasused. Randaali koostisosad on raame, haake- ja riputusseadis, veermik, tööseadised ning juht- ja reguleerseadised. Raam on nelinurkkontuuriga keeviskonstruktsioon (joonis 2.3), millele jäigalt kinnitub haakevõi riputusseadis, liikuvalt aga tööseadised (kettapatareid) ja kanderataste põlvtelg koos ratastega. Randaali tööseadis on sfäärketastest koostatud kettapatarei. Selle põhimõtteline ehitus on samane ketaskoorli omaga. Laagripukkide vahendusel kinnituvad patareid randaali raamile, kusjuures üks neist on liigendseoses, teine aga nihutatav (tavaliselt välimine). Patareid paiknevad kahes teineteise järel asetuvas reas, moodustades niiviisi eesmise ja tagumise sektsiooni. Esisektsiooni patareikettad suunavad mulla ühele poole, tagumised aga vastaspoole, kusjuures tagasektsiooni kettajäljed jäävad eesmiste vahele (joonis 2.2). Sellega tagatakse mulla täielikum ja intensiivsem läbitöötamine
tükeldada risoomide peamass ja provotseerida neil asuvate pungade massilist tärkamist. Et risoomid ei asu mullas kõik ühes suunas, tuleb koorida kahe teineteise suhtes risti oleva töökäiguga. Vajaliku purustustöö teevad korralikult ära raske randaal ja nugaäke, rahuldava tulemuse annab hõlmkoorel. Viimasel ajal kooritakse enamasti tüükultivaatoriga, mille efektiivsus aga jääb orasheina tõrjel väheseks (Lauringson, jt 1999). Tüükultivaatori efektiivsust suurendab talle ketaskoorli või hõlmkoorli tööorganite lisamine. Lõunapoolsetes piirkondades on kasutatud koorimisjärgset äestamist ja koorliga agregaadis äkkeid, mille ülesanne on orasheina risoomide väljakammimine, et nad kuivaksid. Meie oludes ei saa sügisel sellisele kuivatamisele loota. Koorel peaks olema varustatud varbrulliga, mis tihendaks segatud mulda, et umbrohuseemned ja risoomid jõuaksid mullaga paremasse kontakti ja kiireneks nende tärkamine.