Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes
mittesoosiv tüüp, pooldas sellist nn ,,alalhoidlikku rahvuslust". Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed ja ei pea oma rahvuse üle häbi tundma. Samuti rõhutas, et haritud eestlased jääks eestlasteks, mitte ei saksastuks. 1863 kolis Jannsen Tartussse, 1864 hakkas seal uut lehte välja andma nimega ,,Eesti Postimees" millest sai rahvusliku liikumise üks tugitalasid. Perno postimees jätkas samuti väljjaandmist. Rahvusliku liikumise kesused ja esimesed suurüritused. Rahvusliku liikumise algusaeg on natuke tinglik ja võimatu ühe kindla aastaga dateerida. 1860ndate alguses oli rahvuslik liikumine veel selline asi, mis hõlmas veel üksikuid entusiaste ja tegu ei olnud veel masside liikumisega. Neid üksikuid entusiaste hakkas koonduma Pärnussse (perno postimees), Tartusse, (Õpetatud eesti selts, Tartu ülikool, üksikud eesti üliöpilased,) Peterburi (elas hulgaliselt eestlasi seal,
annaabi.ee 
