Pooled leppisid kokku lepingu tähtajaks 1 aasta ja selles, et kui pooled ei soovi, et leping tähtaja möödumisel pikeneks, peavad nad enne tähtaja möödumist taotlema lepingu lõpetamist, vastasel juhul loetakse leping pikenenuks järgnevaks üheks aastaks. Avaldaja leiab, et eelneva kokkuleppe põhjal on leping tähtajaline. Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse paragrahv 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Üüri- leping kui püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping on oma olemuselt kestvusleping. Vastavalt VÕS paragrahvile 300 on tähtajalise üüri- lepingu puhul üüri tõstmine võimalik siis, kui on sõlmitud seaduses sätestatud tingi- musi arvestades kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta. Taolist kokkulepet pooled sõlminud ei olnud
a hagi, milles palus tunnustada oma õigust maja kasutamisele. Tallinna Linnavalitsuse 2000.a korraldusega sai maja valitsejaks Tallinna Haridusamet. 23.07.2002.a teatas Tallinna Haridusamet, et rendileping lõpetatakse ennetähtaegselt VÕS § 313 lg 1 alusel tingituna avalikust huvist alates 29.10.2002. TÜ täiendas oma hagi ja palus tunnustada rendilepingu ülesütlemise tühisust. VÕSRS § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.07.2002. a TsÜS-s ja VÕS- s sätestatut. VÕS § 186 p 6 kohaselt on lepingu ülesütlemine üks võlasuhte lõppemise alus. Lepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS § 196 lg-s 1 (kumbki lepingupool võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda); VÕS § 313 lg 1 täpsustab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda, kusjuures
annaabi.ee 
