Üritas kolm korda edutult Moskvat vallutada. Tema äi Tveri valitseja, kuid 1365 aastal läks Moskva võimu alla. Tahtis saavutada ka õigeusu metropoliidi nimetamist Kiievisse, mitte Moskvasse. Usuliselt tolerantne. Lubas rajada Vilniusse rajada nii ida kui läänekirikul. Algirdasest jäid maha 12 poega ja 7 tütart, kes vene emade tõttu olid õigeusku ja kellest enamus venestusid. Algirdase surmale järgnes kodusõda Algirdase vanema poja Jogaila ja Kestutise poja vahel. Jogaila ei sallinud ka võimu jagamist Kestutisega. Sõlmis ka Orduga Kestutise selja taga lepinguid. Kestutis saades teada, Jogaila reetlikkusest hõivas Vilniuse ja saatis Jogaila välja venemaale. Küll aga Jogaila ei andnud järgi ja korraldas uue paleepöörde. Kestutise poeg Vytautas põgenes aga Ordu juurde. Ordu huvitatud Leedu nõrgestamisest asus toetama Vytautast. Saksa Ordu kuulutas koos Vytautasega sõja Leedule ning vallutas suure osa Leedu põlismaadest
aastani. Jogaila vanaisa oli Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis. 1377. aasta kodusõda - Peale Algirdase surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest poega toetas Moskva suurvürstiriik ja Jogailat toetas Saksa ordu. Suurvürstiks sai Jogaila ning läks tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu 1383. aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386. aastal. Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema
- Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380. Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa. - Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud. Jogaila tugevdas oma võimu, pannes Kestutise ja tema poja Vytautase 1382.aastal Kreva linnusesse vang
annaabi.ee 
