lõpptulemuse puhul. (kirjalike tekstidde puhul lihtsam, sest saab siis veel muuta, suulisel nii lihtne see asi pole ju). Biheivo: on olema algne lause ja toimub siis süntagmadeks jagamine. Realiseerimine! Moodustada kõneliigitusprogramm ja seda kasutada. Siis intonatsiooniprgramm: Lause rõhud, intonatsioone jne. Ja sis silbiprogramm süntagmade kaupa. Süntagmade vahel paus(uue prgrammi valmistuseaeg). Arvestama ka häälikute kestussuhteid kõnetaktis ja üleminek ühelt vältelt teisele on oluline. Ka hääldamine nõuab kontrollimist. Kontroll on nii kinesteetiline kui ka kuulmise kaudu. Selle teooria kokkuvõtteks siis: Ka kõneloome on heuristiline, kõiki operatsioone ei pea sooritama või sooritame teisiti; mis meil siis on mälus olemas? Teatud asju ei pea enam moodustada, sest need on juba ajus olemas, nt stereotüüpidena, Tervist, nägemist, kuidas läheb jne.
seejuures kahte meetodit: ümberarvutamise meetod - aluseks võetakse projekt, millel on samasugune struktuur kui planeeritaval projektil. Püütakse kindlaks määrata personalivajaduse erinevus planeeritaval ja võrdlusprojektil ning selle alusel arvutatakse kogu projekti personalivajadus. osaprojekti meetod - seda meetodit kasutatakse, kui projekti mingi osa teostamiseks kuluv aeg on väga kergesti kindlaksmääratav. Kasutades tegevuste omavahelisi väljakujunenud kestussuhteid, püütakse kindlaks määrata kogu projekti ajaline kestus. Sellele toetudes arvutatakse välja personalivajadus. Analoogidele toetuvat meetodit kasutades on vaja läbida alati järgmised sammud: projekti valik - kõigepealt tuleb valida kavandatava projektiga kõige sarnasem projekt, mille andmeid sobiks kasutada. Analoogprojekti valikukriteeriumiteks on: projekti sarnasus, projekti häireteta kulgemine, detailse dokumentatsiooni olemasolu ja kättesaadavus.
annaabi.ee 
