helisusega ja kõlavusega. (Hint 2002: 30-31) Üheks konsonantide süsteemi iseärasuseks on š puudumine eesti rahvakeeles. Sellegi poolest pole eesti keele konsonantide süsteem vaene: kokku 17, mis on üsna keskmine. See teistes keeltes vähem esinenud nähtus võimaldab eesti keeles palatalisatsiooni. See on tekkinud eesti keelde sisemise arengu tulemusena. (Hint 2002: 31-32) Kõige iseäralikumaks häälikusüsteemi omaduseks on kvantiteedisüsteem, häälikute erinevate kestusastmete e väldete kasutamist sõnades, eriti sama sõna eri vormide moodustamisel ja lahushoidmisel. See nähtus eesti keeles on saanud rahvusvaheliselt üldkeeleteaduselt kõige rohkem tähelepanud ning mille uurimisel on paljudes maades osalenud tippklassi teadlasi. Sellegi poolest pole selle häälikulise võimaluse mehhanismid kõigile tänapäeval selged. (Hint 2002: 32) Samuti annab see iseärasus erakordseid võimalusi kõnet, eriti luulet, mitmekesiselt rütmistada,
Sellest hoolimata väidab Hint, et eesti keele konsonantide süsteemi ei saa vaeseks pidada: kokku 17 konsonantfoneemi on üsna keskmine. See Lääne-Euroopa keeltes vähem tavaline nähtus võimaldab eesti keeles kaashäälikute palatalisatsiooni. Palatalisatsioon on tekkinud eesti keelde enda sisemise arengu tulemusena. Eesti keele häälikusüsteemi kõige iseäralikumaks omaduseks nimetab Hint kvantiteedisüsteemi, häälikute erinevate kestusastmete e väldete kasutamist sõnades, eriti sama sõna eri vormide moodustamisel ja lahushoidmisel. See on nähtus, mis on saanud rahvusvaheliselt üldkeeleteaduselt kõige rohkem tähelepanu ning mille uurimisel on paljudes maades osalenud tippklassi teadlasi. Eesti keele morfoloogia süsteemis on mitugi nähtust, mis on selgelt omapärased, kuid eesti keele morfoloogia üldised, tüpoloogilised vahendid on Mati Hinti sõnul samad, mida kasutavad vist kõik Euroopa keeled
annaabi.ee 
