põhiliseks eesmärgiks. Eesti väiksuse tõttu on olulisimaks mõjuriks tööjõuturul tööealise elanikkonna vähenemine (vananemine, madal sündivus ja väljaränne). Laste osakaalu vähenemine elanikkonna hulgas on kaalukas probleem. Seetõttu on iibe kasvuks määrava tähtsusega laste- ja perede heaolu suurendamiseks toetava keskkonna loomine ja elukvaliteedi tõstmine, millel on otsene seos tööjõuturuga ja Eesti rahva kestlikkusega. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (sh tööandjate teadmiste ja hoiakute muutmine paindlike töötingimuste tagamisel, lastehoiu 1 võimaluste avardamine jms) on kitsaskoht, millega tuleb ennekõike tegelda, et peredel tekiks kindlustunne tuleviku suhtes ja andmaks võimaluse osaleda tööjõuturul. Lisaks eelpool nimetatule ei saa me ka tänasel päeval veel mööda vaadata eelnenud aastate majanduslanguse tagajärgedest
1-2 tasemel (OECD keskmine 9%), tugevalt kõikuv ISCED 3 tasemel (78% Koreas, 3% Norras; Eestis 21%)) HP Põhidilemmad: Hariduse funktsioon: kas majanduslik või sotsiaalne? Human capital approach private good. Capabilites approach public good. Education versus training (ET): Formaalharidus, täiendõpe, elukestev õpe, seamless education. EKÕ varem kui erahüve, individuaalne või tööandja korraldada. Seotud ühiskonna konkurentsivõime ja kestlikkusega (knowledge economy; upskilling the population). HP põhiteemad ja võrdluse peamised kriteeriumid: ULATUS?: Õppes osalejate osakaalus erinevate õpetasemete lõikes. KUIDAS VALITSEDA?: Era- ja avalike toimijate vahekord- juhtimine, korraldus. Era- ja avalike investeeringute vahekord. Detsentraliseerituse aste. KUIVÕRD PEAB RIIK TEGELEMA TÄIENDÕPPEGA? Kutsehariduse ja EKÕ korraldus, osalus ja ja suunitlus. VABADUS VALIDA JA
annaabi.ee 
