olid lõpetanud kreiskooli või omandanud vastavad teadmised muul viisil, näiteks erapansionis õppides. Mujalt kui kreiskoolist tulnud pidid sooritama sisseastumiskatsed. Erinevalt 1804. Aasta koolistatuudist, mis nägi ette 4-klassilise gümnaasiumi, oli Tartu õpperingkonna gümnaasiumides kolm klassi. Kõige madalm oli tertia sellele järgnesid secunda ja prima. Iga klass jagunes veel kageks osaks: väikeseks ja suureks jaoks. Klassikursused kestisid ühe aasta ja õpiti saksa keeles. 1806. aastal määras kuraator F. M. Klinger kindlaks, mida ja millise nädalatundide arvuga tuleb gümnaasiumiklassides õpetada. Gümnaasiumikursus oli seega tugeva klassikalise kallakuga. Antiikkeeltele, -kirjandusele ja –ajaloole kulus üle kolmandiku kogu õppeajast. Kooli päevarežiim ja sisekord olid rangelt kindlaks määratud. Tööpäev algas hommikul kell 7:30 pooletunnise palvusega. Õppetöö toimus kella 8-12 ja
Tehti enam panus vasallidele, piiskopi riikides oli neil suured maavaldused ja sõjalised jõud. Aegajalt olukord jälle rahunes. Saksariigi Rooma- keiser üritas sõjategevust ära lõpetada ja osapooli lepitada. Ajutine pöördepunkt , mille kutsus kokku tolle aegne ordukõrgmeister Jungingen ja hansalinnad , kongressil osalesid kõrgemad maahärrad, vasallide esindajad. 1397 kirjutati alla lepingule mis pidanusk lõpetama Vana-Liivima sisetülid. Dansingi kokkuleppe. Kestisid välja kuni 15 saj alguseni ,kus toimus taaskord muutus, põhjuseks Saksa ordu lüüasaamine 1910 Tannenbergi lahingus, tõi kaasa tema võimsuse vähenemise. Tähendas ka seda et siinsed piiskopid üritasid taaskorda domineerida ja ordu tahaplaanile tõsta. Leiti ka põhjendus Riiapeapiiskopile, väideti et ta on Vana.Liivima kõrgeim seaduseandja, ja teda tuleb asutada, kuna ta on Mõõgavendade järglane. 15 saj lõpus kui Ordu