käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid) Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Mootori valimine Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Kestva talitluse koormuse saame ka vattmeetri näidu korrutamisel mootori kasuteguriga. Mootori võib valida kataloogist, arvestades tingimust Muutlikuks kestevtalitluseks Mootori valik keskmise koormuse järgi õigustab end ainult väikese koormuse kõikumise korral. Suurte kõikumiste korral keskmise koormuse järgi valitud mootor kuumeneb üle, kuna ei arvestata seda, et kaod sõltuvad voolu ruudust.
iseloomustatakse reeversite arvuga tunnis (standardsed väärtused on 30, 60, 120 ja 240) ning inertsiteguriga FJ (standardsed väärtused on 1,2; 1,6; 2,5; ja 4,0). Kiirusmuutlikku talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. Tööperiood ühelgi kiirusel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. 34. Mootori võimsuse valimine muutlikuks kestevtalitluseks. Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Paljud seadmed töötavad kestvalt püsiva või suuruselt vähe muutuva koormusega. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm. Keskmiste kadude meetod. Masinas saavutatav püsitemperatuur on määratud jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga
annaabi.ee 
