Skorpionite suurim vaenlane on hoopis inimene, kes nende hammustusi kardab ning neid seetõttu tapab, kaalumatta, kas nad üldse on ohtlikud. Faktid skorpionite kohta *Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli MuinasEgiptuse usundis. *Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini *Üldlevinud eelarvamus, et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et sealt inimest passida ja hammustada, on täiesti väär. *Noored skorpionid iseseisvuvad pärast esimest kestamist. Ühtekokku peavad nad 78 korda kesta vahetama enne kui küpsuse saavutavad. Sisukord 2. Sissejuhatus 2. Evolutsioon 2. Eluviis 2. Toitumine 3. Paljunemine 3. Salvamine 3. Vaenlased 3. Faktid skorpionite kohta Kasutatud kirjandus: *Loomariigis *Looma elu 3. köide *Eesti Entsüklopeedia
Itaalias ja Alzeerias. Tema levila ulatub Alpides kuni 2000 meetri kõrgusele. KAITSE Ta on kõigil oma levila aladel arvukas ning ohus ei ole, kuigi inimesed tapavad skorpione sageli. LISA *Emased ja isased skorpionid on väljanägemiselt peaaegu ühesugused, isane on veidi sihvakam ning pikema sabaga. *Mõningad skorpioniliigid tekitavad suurt hirmu, kuna nende hammustus võib olla surmav ka inimesele. *Noored skorpionid iseseisvuvad pärast esimest kestamist. Ühtekokku peavad nad aga 7- 8 korda kesta vahetama, enne kui küpsuse saavutavad. *Skorpionide Euscorpius flavicaudis kolooniaid eksisteerib isegi Suurbritannias, kuhu inimene nad sisse tõi. *Üldlevinud eelarvamus, et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et seal inimest passida ja hammustada, on täiesti väär. *Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. *Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli Muinas-Egiptuse usundis. KOKKUVÕTE
Vähikivides sisalduv kaltsium läheb kõigepealt suuosade kõvendamiseks, kestamise järel vajab loom lisakaltsiumi keskkonnast. Mida suurem on vee kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik. Seepärast sobivad vähile lubjarikkad veed. Eestis on enamik veekogudest küllaldase lubjasisaldusega, erandiks on vaid rabavesi. Kestumise ajal uuenevad ka mao, soole ja lõpuste kutiikula (nn sisemine kestumine), seetõttu toitumine ajutiselt katkeb. See-eest söövad vähid palju enne kestamist ja pärast seda. Kesta vahetuse aegu kiireneb vähil ka ära rebitud jäsemete taastumine. Iga kestamisega suureneb vähipoegade pikkus 1020% ja kaal 40%. Esimesel suvel vahetavad väikesed vähid koorikut 11 ööpäeva tagant, loomakeste kasvades kestamiste vahe pikeneb. Vähi kasvukiirus väheneb vananedes, samuti madala või liiga kõrge temperatuuri korral ning liiga suure asustustiheduse puhul, kui liigisisene konkurents on suur
annaabi.ee 
