Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides. Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo. Lisaks võib anda ka jõusööta ning kartulit ja juurvilja, rohusöötade vähesuse korral ka põhku. Kits ei ole võimeline seedima taime raku kestaaineid nii hästi kui veis, sest sööt on vatsas lühemat aega. Kuna põhus on raku kestaaine osakaal suur, siis ei sobi põhk kitsedele põhisöödaks. Kitsedele sobib kõige paremini peenekõrreline leherikas hein ja silo. Päevas võiks arvestada heina emaskitsedele 1,5...2 kg. Silo söötmisel tuleb arvestada, et kitsed on väga tundlikud mittekvaliteetse silo suhtes. Liigselt hapu ja riknenud silo pikaajaline söötmine põhjustab neil seedehäireid. Eriti
· Kitsede ja lammaste kooskarjatamisel tuleks kitsi karjatada enne lambaid · Kitse eripärad rohusöötade tarbijana · Kitsedel on tolerantsus kibedamaitseliste, kõrgema tanniini sisaldusega taimede söömisel, mistõttu võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid- hea söötis põldude puhastaja · Karjamaadena eelistavad kitsed künklike, ebatasaseid karjamaid · Kits ei ole võimeline hästi seedima raku kestaaineid nagu veis või lammas, sest sööt on vatsas lühemat aega- vaid põhu söötmine ei taga kitse elatustarbe rahuldamise · Seega põhk ei sobi kitsedele heaks rohusöödaks ning päevased põhu kogused võivad olla väiksed (ca 0,5 kg) · Kitsede söötmise korraldamiseks on vaja teada söötmisnorme ja söötade toiteväärtusi · Kitsede söötmisnormid on Eestis väljatöötatud 2007/2008.a.- Tölp, S., Piirsalu P. · Tölp, S., Piirsalu, P. 2008
annaabi.ee 
