Arvan, et me oleme liiga harjunud mugavusega mitte mõelda. Tänapäeval peetakse end väga tihti teadmat vastust peaaegu et kõigele, kuid nii see kahjuks ju ei ole. Sokratese omanäoline ja pilkupüüdev sõnastus ei jäta kedagi külmaks. Sellest arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. 13 Kasutatud kirjandus Jacoby, E. 50 klassikut filosoofid. TEA 2003. lk 22-27 Kessidi, F. Sokrates. Eesti Raamat, 1986 Magee, B. Filosoofia lugu. Varrak, 2000. lk 20-23 Meos, I. Antiikfilosoofia. Koolibri, 2000. lk 31-35 Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokrtesest Marxini. Avita, 1996. lk 12-15 http://wiki.zzz.ee/index.php/Main_Page http://www.miksike.ee/ http://www.ut.ee/flfi/Tool/00_004/Sokrates.doc http://www.slideshare.net/kaia06/sokrates-1982339 http://hum.ttu.ee/indrek/powerp/sokrates/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://wiki.zzz.ee/index
halvaks. Sokrates oli kindel, et hea inimesega ei juhtu eluajal ega ka pärast surma midagi halba. Hüve on teadmine õigest tegutsemisviisist. Seda annab tarkus, oskus eristada head ja kurja. Teadmise tee viib läbi enesetunnetuse. Tunne iseennast, tegutse oma võimete ja võimaluste piires, keskendu elus kõige tähtsamale - iseenda "ülesehitamisele", mitte väliste väärtuste jahtimisele, õpetab Sokrates (Kessidi 1987). Platon arutleb selle üle, milles väljendub inimese kvaliteet, s.t voorused (nüüdisaegses tähenduses väärtused). Üldtuntud on Platoni neli kardinaalvoorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus. Need vastavad hinge ehitusele: mõistuse väljendajaks on tarkus; tahte väljendajaks on mehisus; himude väljendajaks on mõõdukus; õiglus kui hinge terviku väljendus tähendabki süümet, südametunnistust, mis on Jumala hääl inimeses.
annaabi.ee 
