6 saj.lõpus hakkas anglosakside ristiusustamine. 6. Ristiusu kiriku kujunemine Lääne-Euroopas,kiriku organisatsioon ja õpetus, sakramendid- Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik. Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Esialgu oli kristluse keskuteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Kokku kestsis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. Pärast keisririigi langust ning sellele järgnenud segadusteajastul kasvas kiriku autoriteet veelgi. Kujunes ka kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst. Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kohtadel tegutsesid piiskopile alluvad preestrid. Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus,
Teiseks Kuramaa statuutidega, muudeti aadli maapäev alaliselt kooskäivaks regulaarselt, õigus langetada otsusi mis puudutasid otseselt kuramaa aadlit, teha ettepanekuid hertsogile, ja alustas tööd 12 liikmeline maanõunikute kolleegium, mis hoolitses järjepidevalt aadli õiguste eest. Nende statuuditega on seotud rüütelkonna kujunemine, seadis sisse aadlimatriklit.Kuramaa statuudi panid paika halduste territoriaalse jaotuse jagades kogu kuraaamaa hertsogkonna 4 maakonnaks, maakondade keskuteks oli Goldingen, Duckun, Miitavi, Seelpils, maakondade eesotsas seisid ülempealikud, kelleks olid kõrgaadli esindajad , resideerusid 4 asulas mis on nimetanud, täitsid ühelt poolt hertsogi korraldusi aga teiselt poolt pidid esindama ka kohalikke aadlikke.neli maakonda jagunesid erinevateks piirkondadeks, neid oli 8 oli , mõnes ei olnud ühtegi mõnes oli kolm, piirkonna eesotsas seisis ka peamees , kes resideerus oma piirkonna keskses kindluses.piirkonnad
annaabi.ee 
