Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. Suburbanisatsiooni etapp linnarahvastiku juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub Valg- Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb linnastumine peamiselt keskuslinna arvel, valdavaks elukohamuutuse põhjustajaks on keskkondlikud kaalutlused. Kontraurbanisatsiooni etapp rahvaarvu vähenemine ei toimu ainult keskuslinnas vaid linnastutes tervikuna, samal ajal kui rahvaarv kasvab linnastu mõjupiirkonnast väljajäävates väikelinnades ja maapiirkondades. Reurbanisatsiooni etapp keskuslinnade taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab.
rajamine, regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine või nende muutmine detailplaneeringutega. Siiski ei saa Tallinnat üheselt nimetada ka valglinnaks. Mõningad aspektid viitavad sellele, et Tallinnat võiks nimetada hajali asustusega mitmekeskuseliseks linnastuks, näiteks Ideon (2006) on oma uurimuses leidnud, et väga palju uusi hoonestusalasid on tekkinud eksisteerivate keskuste juurde, mis on vastu rääkiv totaalse valglinna tekkele. Lisaks on arenenud transport keskuslinna Tallinna ja mitmete eeslinnaliste keskuste vahel ja avalikud teenused on mitmekesistunud. 8. Kokkuvõte Kompaktne linn ning valglinn on omavahel vastanduvad mõisted. Linna kompaktsusest on kirjutatud palju artikleid ja raamatuid, kuid kompaktse linna täpse definitsiooni osas ei olda ühel nõul. Mõlemal linnatüübil on oma plussid ning miinused ja raske on üheselt väita, kumb neist on parem linnamudel.
annaabi.ee 
