Tema pööras suurt tähelepanu haridusele ja suutis välja võidelda loa eestikeelseks õppetööks kahel esimesel õppeaastal. Rahvas moodustas mitmesuguseid ühistuid ja põllumeeste seltse. Seda kõike raha kokkuhoiu eesmärgil. Võideldi välja luba asutada erakoole, kus võis õpetada kohalikes keeltes, kui ilma riikliku toetuseta. 1906. aastal avati esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus, mis kujunes rahvusliku agritatsiooni keskusesks. 1913. aastal ehitati "Estonia" teatrihoone ja Tarus ka "Vanemuise" teatrihoone. 1909. aastaks oli kokku kogutud ka piisavalt palju rahvaluulet, mille kogumise oli välja kuulutanud Jakob Hurt 1888. aastal. Nii avati Eesti Rahva Muuseum.
] Kui Juuda kuningas taotles peamiselt uue riigi konsolideerumist sisemiselt ja välimiselt, siis Põhjariigis oli esmaseks ülesandeks luua üldsegi riik kui selline. Riigi uuesti organiseerimisel kasutas Jerobeam I muidugi administratiivalaseid eeltöid, mida olid teinud ka Taavet ja eriti Saalomon. Aluseks sai võtta varasema, maksustamise huvides loodud jaotuse maakondadeks. Vaja oli nii mõndagi uut tarvis luua. Seni oli riigi poliitiliseks ja religioosseks keskusesks olnud Jeruusalemm, mis nüüd jäi teise riigi maa-alale. Põhjariigi puuduliku konsolideerumise märgiks on uue pealinna kauaaegne otsimine. Esialgu oli Jerobeami residentsiks Seekem Efraimi mäestikus (1Ku 12.25). Siin oli ta ülendatud Iisraeli kuningaks ja siin oli muistsest ajast olnud Iisraeli keskus. Aga Jerobeam ei jäänud Seekemisse, vaid peagi ehitas ta uue residentsi Ida-Jordaaniamaale Penueli, Jekkobist pisut põhja poole ja lääne poole
annaabi.ee 
