seega 40 lasku igast asendist. Kohalikel voistlustel ning noortevoistlustel voib voistlusprogramm olla ka vaiksem. Taiskaliibrilisest (kaliiber uletab 5,6 mm, kesktulepadrun) pussist laskmine toimub 300 m distantsil ning lastakse samuti lamades ning kolmest asendist. Lamadesasend on heade tulemuste saavutamiseks kõige soodsam. Suur toetuspind ning madalal asuv raskuske- se voimaldavad sellist asendi stabiilsust, kus relv pusib peaaegu liikumatuna. Probleeme tekib sellest, et asend, sihtimine ja lask ei toimu taiesti uhetaoliselt.
Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli läbimõõt. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul! Siledaraude relva puhul ei tähista kaliiber relvaõõne läbimõõtu, vaid kui mittu ümarkuuli saab sellele relvale valada ühest inglise naelast puhtast pliist. 12 kaliibrile, mis on tänapäeval kasutuses olevatest sileraudsetest jahirelvadest ja teenistusrelvadest enamlevinuim ja jämeda rauaõõnega saab naelast tinast valada 12 ümarkuuli, kaliibrile 16 saab 16 kuuli. sileraudse püssi padrun kesktulepadrun padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütiku kapslis ääretulepadrun padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus. Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel. Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm. Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku
annaabi.ee 
