valitseks USA valitusele meelepärane riigikord. Reagani valitsemise ajal hoidis ta NL suhet „rahu tugevuse kaudu“. 80 aastate algul halvenesid NL ja USA suhted järsult, kuna NL tulistas alla Korea reisilennuki mis oli kursilt kõrvale kaldunud ning surus jõuga maha Poolas „Solidaarsuse“ liikumise. Kuna aga NL ei suutnud samaväärselt sõjatehnikasse investeerida kui USA olid nad valmis lõpuks alla kirjuatama „Kesktegevusraadiusega Tuumarelvastuse Lepingule, mis nägi ette kogu vastava arsenali likvideerimist. Reagani valitsuse kõige tõsisem välispoliitiline probleem oli „Iraani-kontra“ kus administratsioon oli müünud salaja relvi Iraanile, samal ajal kui Kongress oli keelustanud sõjalise abi. Segased ajad Ida-Euroopas kujundasid 90 algul NL ja USA vahelisi suhteid. 1990 aasta septembris kirjutasid suurvõimud alla leppele kus NL tunnustas ühinenud Saksamaad NATO täisliikmena. 31. juulil 1991
Denatsionaliseerimine. Üritati hävitada sotsialismi. Sellele ajtas kaasa ka nafta leidmine põhjamerest. 1990 - Peaministriks sai John Major. Leiboristid on peale II maailmasõda võimul olnud ajavahemikel: 1945-1951 1964-1970 1974-1979 Kokku 17 aastat. Konservatiivid aga 32 aastat. 4.4.3 VÄLISPOLIITIKA Thatcher rakendas karmi poliitika NLiga, mis oli tingitud Afganistaani sõjast. Briti valitsus luba paigutada oma territooriumile uued USA kesktegevusraadiusega tuumaraketid. Mõneks ajaks kehtestati majandus embargo NLi suhtes. 1982 - Suurbritannia ja Argentiina vahel puhkes lühiajaline sõjategevus Faulklandi ehk Maldiivi saarte pärast. Sel aastal hõivasid Argentiina väed saared, mis olid juba 1833. aastast Briti valduses. Suurbritannia saatis Atlandi lõunaosasse tugeva laevastiku ning lõi mõne ajaga Argentiina väed Faulklandilt minema. Suurbritannia inimekaotused olid väikesed - 10 meest. 4.5 PRANTSUSMAA IV vabriik 1946-1958
annaabi.ee 
