tähtsamaks kui üldist eesmärki. Tuleb meeles pidada, et reeglid on seatud sisse siiski ülesande paremaks täitmiseks, mitte aga nende muutumiseks või muutmiseks omaette eesmärgiks. ( Tõnnisson 1998 ) Samuti on tänapäeval järjest olulisemaks muutunud avaliku sektori ja ettevõtteid esindavate organisatsioonide koostöö. Erinevalt aga näiteks Skandinaaviamaadest on Eestis veel vähe kogemusi erasektori ja eriti väike- ja kesksuurusega ettevõtjaid esindavate organisatsioonide kaasamisel poliitikakujundamise protsessi. Kuid nii mõneski Eesti kohalikus omavalitsuses on teostatud edukaid avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, mis võimaldab omavalitsustel viia ellu oma arengukava märgatavalt efektiivsemalt ja kiiremini, samas pakkudes erainvestoritele võimaluse jätta oma kapital Eestisse, investeerides selle avaliku sektori projektidesse. ( Murula ) 2
pangad üldjuhul edu saavutanud. 4.4.6 Ehitus Ehitussektor moodustab 12,3% SKP-st ja on üks dünaamilisemalt arenevaid valdkondi (2006.aasta kasv 5,3%). Ehkki ehitussektori kasv on aeglustumas seoses kinnisvarabuumi lõppemisega, kasvasid investeeringud sektorisse veel siiski 2006.aastal. Eriti kiire oli 2006. aastal kasv avalikus sektori projektide osas (20%). Ehitusettevõtteid on üle 193 000, millest enamus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine. Euroopa kümnest suurimast ehitusettevõttest on 5 Hispaaniast. 4.5 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2006. aastal moodustas tööstus 17,6% SKP- st ja andis tööd 16%-le tööealisest elanikkonnast