Ramses III hävitas neid hoolega, aga Egiptus ikka nõrgenes. Kaotas Aasia valdused. Siseriiklikult olid finantsraskused. Riik sisuliselt jagunes kaheks: kuningad valitsesid Alam-Egiptust, aga preesterkond haaras Ülem-Egiptuses võimu (väepealikud esinesid preestritena). Viimane väepealiku taustaga Teeba valitseja oli Herihon. Ramses XI. suri 19 saj. Egiptuse religioon Palju jumalaid, üleriiklik panteon puudus, st jumalikku perekonda ei olnud. Olid kohalikud teoloogiad seoses mingi kesksusega. Kõik templid on säilinud Uuest Riigist. Kõige ilmekamad Karnaki ja Luxori tempel. Nad on suletud süsteemid, valliga ümbritsetud. Oli püha ruum, kuhu pääsesid vaid valitud. Samas siseõu oli hästi külluslik, seal oli sammastest palistatud õu ja need olid kaunistatud taimemotiividega, mis tähistasid lopsakust ja viljakust. Templi sees toimus jumalaga manipuleerimine. Jumalat teeniti igapäevaselt- söödeti, riietati, pesti jne. Preesterkonnas oli heirarhia
teatud isikutes psühholoogilisi eelsoodumusi, mille tõttu need kaasaegses maailmas muutuvad haavatavalt tundlikeks ja tõelised suitsiidi põhjused on sotsiaalsed jõud, mis muutuvad olenevalt grupist, religioonist ja ühiskonnast. Suitsiidide juures omab erilist tähtsust see kuivõrd on isik integreeritud ühiskonda või mingisse väiksemasse sotsiaalsesse gruppi. Siit tuleneb 3 liiki suitsiide: 1. Egoistlikud suitsiidid siin pole tegemist tavamõistega e mina-kesksusega, vaid oluline on see, kas isik on jäänud nii öelda üksi või on ta kaasatus tihedalt mingisse sotsiaalsesse gruppi, kus liikmed teda toetavad. Mida üksikum on inimene seda enam ta võib lõpetada elu suitsiidiga. Oma uuringute põhjal järeldab, et kui kuulub usulahku, perekonda, töökollektiivi, siis on tema elu lõppemine vähem tõenäoline, kui neil kel pole selliste asjadega liitunud