a), kes rajas samuti uue näituseväljaku Tallinna maantee äärde ning organiseeris siin ulatuslikke põllumaiandusnäitusi. Viimastel näitustel oli eriline osakaal veisekasvatusel. Ka paljud väiksemad kohalikud põllumeesteseltsid organiseerisid kursusi ja korraldasid näitusi. Keskseltsid ja -liidud Eesti Põllumeeste Keskselts alustas tegevust 1922. a Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti põllumeeste keskseltside liitumise teel. Keskseltsi ülesandeks oli eesti põllumeeste vaimne arendamine ning Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja selle kasude kaitsmine. Tähtsamaks tegevuseks oli põllumajandusliku nõuande korraldamine (kuni 1931. aastani) nii kohapealsete kui ka erialainstruktorite kaudu. Loodi ka eribüroosid. Selts algatas maanoorte liikumise ja lõi selleks organisatsiooni (1927), oli kaastegev maanaiste keskseltside loomisel (1927)
Eesti Seakasvatajate Selts (1922) Kontroll-ühingute Liit (1924) Eesti Nisukasvatajate Ühing (1933) Nõuded põllumajanduse paremaks muutmiseks Otsekohene agrnonoomiline abiandmine jäägu vabade organistastsioonide hooleks. Põllutööministeeriumi kohustuseks jäägu toetus ja järelvalve. Seltside töö ühtlustamiseks on tarvilik keskorganisatsioon. Igas maakonnas olgu põllumeeste keskseltsid. Ülesannete kooskõlastamiseks ja teostamiseks loodagu Keskseltside Liit. Lahkarvamuste selgitamiseks Liidu ja Põllutööministeeriumi vahel olgu nõukogu. Ägedamad poliitiliste erakondade tegelased ei tohiks keskorganistatsioonide tööst osa võtta. Nõuandjad on tarvis põllumehele lähemale viia. Täname kuulamast ! küsimused!?
annaabi.ee 
