Õlalõugu kasutatakse kookoni läbinärimiseks nukust väljumisel, pesa ehitamisel, saagi haaramisel, kinnihoidmisel ning mälumisel. Herilase alahuul ja alalõuad pikenevad, moodustades imikärsa vedela toidu vastuvõtmiseks. (Remm, 1983) 12 Herilase ees-, kesk- ja tagarindmik on tihedalt kokku kasvanud. Rindmikuga on liitunud ka tagakeha esimene lüli. Rindmiku ülakülje moodustavad eesselg ja keskselg. Keskselja tagumist osa nimetatakse kilbikeseks. Kesk- ja tagarindmikul asuvad ees- ja tagaiivad, mis on omavahelpaarikümne kidakesega ühendatud. Igale rindmiku lülile kinnitub üks paar jalgu. Jalad koosnevad puusast, pöörlast, reiest, säärest ning 5 lülilisest käpast. (Remm, 1983) Tagakeha koosneb emaherilasel ja tööherilasel kuuest lülist ning isaherilastel seitsmest lülist. Iga lüli koosneb seljalookest ehk tergiidist ning kõhulookest ehk sterniidist
- huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä) - tagavokaalid keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a) - keskvokaalid keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ) - kõrged keeletõus on kõrge (i, ü, u) - madalad keeletõus on madal (a, ä)
annaabi.ee 
