Madalsageduskõlarid Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima. Kesksageduskõlarid Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. Kõrgsageduskõlarid Kõrgsageduskõlar on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. 4 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kõlar 5
kuid enamusele kõlaritele on ette nähtud ka kast, mis raskust veelgi suurendab. Peaaegu alati käib madalsageduskõlariga kaasas konkreetse seadme jaoks mõeldud võimendi. 3. Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. 4. Kõrgsageduskõlarid - Kõrgsageduskõlar (tweeter) on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. Mikrofon Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mikrofonide liigid: 1. Dünaamilised mikrofonid sarnanevad konstruktsioonilt dünaamiliste valjuhääldajatega, heli liigutab membraani kaudu mähist magnetväljas. Väikese
Head kõlarid on tavaliselt väga rasked, kuid enamikule kõlaritele on ette nähtud ka kast, mis raskust veelgi suurendab. Peaaegu alati käib madalsageduskõlariga kaasas konkreetse seadme jaoks mõeldud võimendi. · Kesksageduskõlarid - Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Sarnaneb lairibakõlarile. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla. · Kõrgsageduskõlarid - Kõrgsageduskõlar (tweeter) on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. Kõlarite Ühendamine Vastavalt tehnika tootjate vahel aktsepteeritud standardile, tähistatakse heli sisend/väljund pesasid värvidega. Juhul kui värvid puuduvad, siis jälgige arvutikorpusel olevaid märgistusi.
kordussaatmiste peale. Teiseks oluliseks aspektiks võrgu läbilaskvuse seisukohalt on raadioandmesidevõrgu kanalijaotus, õigemini küll kanalite vähene arv. Sagedusalas 2,4 GHz on Euroopas (seega ka meil) üldiselt lubatud kasutada 13 kanalit ribalaiusega 22 MHz. Oluline on aga teada, et neist 13st on ainult kolm kanalit mitteülekattuvad (vt joonisel 1 kanaleid 1, 6 ja 11). Kõrvutiasetsevate kanalite kesksageduste vaheline kaugus 2,4 GHz alas on ainult 5 MHz. Seetõttu käib 2,4 GHz sagedusalas tõsine konkurents vabade kanalite hõivamise nimel, samas piirkonnas saab ilma üksteist suurel määral häirimata töötada ainult kolm erinevat pääsupunkti, isegi kui nad kuuluvad samasse võrku. Seevastu 5 GHz sagedusalas (vt joonis 2) on kasutada tervelt 15 mitteülekattuvat 20 MHz laiust kanalit, neist 4 sagedusalas 5250..5350 MHz (edaspidi -- madalam ala) ja 11 sagedusalas 5470.
seda enam, mida madalam on helirõhu tase keskmistel sagedustel, seetõttu helivaljususe vähendamisel kaovad helist madalad ja nõrgenevad kõrged sagedused. Niisugune sagedusmoonutus helitugevuse reguleerimisel ei ole täielikult kõrvaldatav tämbriregulaatori abil ja see oleks ka ebamugav kui helitugevuse reguleerimise järel peaks reguleerima ka helitämbrit. Et madalate ja kõrgete sageduste õige tasakaal kesksageduste suhtes jääks sõltumatuks heli tugevuse regulaatori asendist, tuleb helitugevuse regulaatori ülekandeteguri vähendamisel, see tähendab liuguri lähendamisel ühisjuhtmele peab suurendama võimendust kõrgetel ja eriti madalatel sagedustel. Sellega kompenseeritakse nendel sagedustel kõrva tundlikkuse vähenemisest põhjustatud helivaljususe vähenemine kuulmishaistinguna. Selleks mõeldud lülitusi nimetatatakse sageduskompenseeritud ehk kuuldeõigeteks helitugevusregulaatoriteks.
Optilisted energiavood kius on tõusnud optiliste võimandajate kasutusele võtmisega.Sellest tingutna tulevad esile ka need ebalineaarsed nähtused. Kuid tuleb arvesse võtta enamasti siiski vaid televõrkudes eriti pindades ja suurte mahtuvustega (>10Gbit/s ) süsteemides ja tiheda lainepikkusega kanalites (DWDM) Ebalineaarsete nähtuste mõju saab vähendada eriliste tehniliste võtetega, nagu töödeldes saatja modulatsiooni või mitmekalali süsteemis eri saatjate kesksageduste lainepikkuste vahet muutes ehk kanalite vahet muutes. Üldiselt valguskaablite kasutajatel ei ole vaja arvutada ebalineaarseid nähtusi,sest süsteemide väljatöötlemistel eri kiudude tüüpidele arvestatakse sellega. Olulisemad ebalineaarsed nähtused on : · Brilloin-hajuvus · Rama-hajuvus · Omamodulatsioon (SPM) · Nelja laine segustus (FWM) 2.4.4 Ühe laine kiu pii-lainepikkus 21
annaabi.ee 
