INFOEDASTUSSEADMED test3 1. Amplituudmodulatsioon-tbid, omadused. erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10
TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist.
- Filtri ribalaiuse seadmine (RBW) - Markerite kasutamine signaali mõõtmiseks (MARKER) 2.) Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. - Seadsime generaatori HP33250A väljundsignaali kujuks siinus, mille amplituud on vahemikus ug = 45...95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega. Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3
(2517,22 - 2516,52) 2 + (2516,09 - 2516,52) 2 + (2516,94 - 2516,52) 2 + ( 2516,52 - 2516,52) 2 + f 6 = 2,2 + (2516,63 - 2516,52) 2 + (2516,62 - 2516,52) 2 + ( 2516,64 - 2516,52) 2 + ( 2516,1 - 2516,52) 2 + + (2516,12 - 2516,52) + (2516,3 - 2516,52) = 0,26160581 0,3kHz 90 3)Koostasime tabeli kasvavatele toitepinge väärtustele vastavate keskmiste sageduste ja veahinnangutega: Tabel 2.Sageduse kesksageduse ja veahinnangu väärtused kasvavate toitepinge väärtuste korral Toitepinge 9V 10V 11V 12V 13V 14V - 2567,77 2552,52 2537,98 2529,47 2521,67 2516,52 f (kHz) f j 0,4 0,2 0,1 0,3 0,1 0,3 (kHz) 4) Tegime graafiku kasvavatele toitepinge väärtustele vastavate keskmiste väärtustega ja
Seega juhtahelas puudub ka tüürpinge. ·Vähendades nüüd sageduse erinevust f . Sellele vastavalt hakkab vahesagedus vähenema, lähenedes nimiväärtusele. ·See kestab niikaua, kui sagedusdetektori väljundis tekkib vähimgi tüürpinge (punktid C ja D). Tüürpinge hakkab häälestama heterodüüni, mis veelgi lähendab vahesagedust nimiväärtusele; toimub järgihäälestuse "nakkumine" signaaliga ning tekkiv vahesagedussignaali sagedus "tõmmatakse" vahesagedustrakti pääsuriba kesksageduse juurde (detektori "S" kõvera keskele). Järelikult, punkt C või D ei ole püsivad tööpunktid, neist toimub hüpe püsivasse tööpiirkonda, kus edaspidi jääb säiluma sageduse automaaatne järelhäälestus. 5.3.4 Automaatne sageduse järgihäälestus faasi järgi (FASH)- Tüürpinge on üldjuhul kirjeldatav seosega: Utüür=()KMPF. Tüürpinge muudab omakorda generaatori sagedust seaduspärasusega ´f=(U tüür). Oletame, et häälestatava ja tugigeneraatori
moodustavad pingete U3 ja ± C6 R2 U2/2 geom. summana. VD 2 Kui sagedusmodulatsioon *A seskeem puudub, st. f = f0 => vektorid UVD1 ja UVD2 on ühepikkused. Järelikult on võrdsed ka nende detektorite poolt detekteeritud alalispinged UR1 ja UR2 ja dioode läbivad voolud kompenseeruvad ja koormusel pingelangu ei teki. FM-signaalide sagedus kõigub kesksageduse f0 ümber moduleeriva HS-pinge taktis. Kõikumise ulatus on määratud HS-pinge amplituudiga. Sel juhul muutuvad pingete U2/2 ja –U2/2 vektorite pikkused ja nende suunad nii, et vektorite otsad liiguvad mööda graafikul kujutatud ringjooni. Kui FM-signaali sagedus on kesksagedusest madalam, st. f < f0, siis UVD2 > UVD1. Seega koormust Rk vastassuundades läbivate voolude IVD1 ja IVD2 vahe tekitab koormusel HS-liku pinge. Moduleeriva signaali järgimisel poolperioodil, kui f >
annaabi.ee 
