tellistest, hiljem üle krohvitud ja kaunistatud dekoorielementidega. Esimestel, mõnel juhul ka teisel korrustel paiknesid algselt ja asuvad ka praegu poed ja ettevõtted. Esinduslikumad on tänavapoolsed fassaadid, kuhu on rajatud suured vitriinaknad toodete väljapanekuks. Viljandi 9-l on kaotanud 1 ja 2- korruse vahelt pärast krovimist karniisi ja katuse harja kõrgust on toodud allapoole. Põhiplaanilt on hoone sümmeetriline, eenduva keskrisaliidiga, kus asub trepikoda piklike kitsaste paarisakendega. Trepikoja kohal kaarjas katus roosakna motiiviga. Räästa alust kaunistab profileeritud karniis. Fassaadil on ainulaadsed liseenitaolised kaunistused, mis algavad 1-korruse kohalt ja ulatuvad räästakarniisini. Hoone seisukord hea, hiljuti renoveeritud. Katus on kaetud tumeda kiviga ja seinad värvitud beezikat tooni. Viljandi 7 on sarnane eelmisega, ent kelpkatusega. Trepikoja kohal termaken
19. sajandi lõpul said omanikeks vennad Dieckhoffid, kelle ajal ehitati mõisasüda senisest esinduslikumalt välja. 1885-1888 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik (ajalooliste arhitektuuristiilide nagu romaani, gootika, renessanssi, barokki, klassitsismi detailide läbisegi kasutamine või siis mingi konkreetset ajaloolist stiili jäljendamine) peahoone. Uus peahoone oli tugevasti eenduva kõrge keskrisaliidiga. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidid, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides