hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel Martna mõjul domineerima kogu Eesti sotsiaaldemokraatias. Jaanuaris 1918 suundus Martna Eesti välisdelegatsiooni liikmena taotlema iseseisvuse tunnustamist Keskriikidelt. Kuna Sakas valitsus keeldus tema riiki lubamisest, jäi Martna koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga Kopenhaagenisse, modustades delegatsiooni keskuse ja tutvustades Eestis Euroopas. 1919 saavutas Martna Eesti omariikluse tunnustuse Sotsialistlikult Internatsionaalilt ja täitis mitmeid ülesandeid saksamaal aitas kaasa eesti sõjavangide vabanemisele ja pidas läbirääkimisi väljaveetud varade tagastamiseks. 1919. aasta lõpus Tallinna saabunud Mihkel Martna jätkas tegevust
kindlusele ("Verduni hakklihamasin" hukkus ligi miljon meest). · 1 juuli.1916 alustasid liitlased Somme'i jõe ääres vastupealetungi, 1,3 miljoni mehe elu hinnaga õnnestus vallutada 180 ruutkilomeetrit. Tankid esimest korda. · 15 mai 1916 murdsid austerlased itaallaste rindest läbi. venelased pealetungi Austria- Ungarile vallutasid Galiitsia. Saksamaa peatas pealetungi Verdunile. · 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia, sai aga Keskriikidelt lüüa. · 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja · Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased, riik hakkas lagunema. · 12 detsember
annaabi.ee 
