(joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga: sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse aga juhitavat objekti. Sisend- ja väljundmooduli koosseisu kuulub veel aadressselektor, mis määrab, milline port peab momendil töötama.
kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse kõigepealt vahemälu
mälu. 1960-ndate aastate lõpul hakati aga hoopis transistori põhimõttel töötavat mälu kasutama. (Wikipedia) 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu Primaarsed andmesalvestised peavad olema ühendatud arvuti protsessoriga. Võrreldes sekundaarsalvestitega on primaarsalvestite kasutamine kiirem. Primaarsalvesteis on kolme tüüpi: protsessori registrid, vahemälu ja põhimälu. (Vikipeedia) 1.1.1 Protsessori registrid Register on mälupiirkond keskprotsessoris, kuhu viiakse kõik andmed enne töötlemist. Registris võib olla ka üksnes mälupesa aadress, mitte andmed ise. (Vikipedia) Erinevatel registritel on ka erinevad ülesanded: käsuloendur tegeleb järgmise käsu asukoha meelespidamisega, olekuregister peab meeles viimase tehete tulemi iseärasusi, ajutisi registreid kasutatakse loogikatehete teostamisel ja vajalike vahetulemuste hoidmiseks. (heiki.tpt.edu.ee) 1.1.2 Vahemälu
võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Katkestused arvutis (Intrrupt) katkestus Keskprotsessoris toimuva protsessi peatamine mingi välissündmuse töötluseks selliselt, et hiljem on võimalik protsessi jätkata. Enamik katkestusi genereeritakse selleks, et teostada sisend- või väljundoperatsioone. Katkestused jagunevad 2 liiki - riistvarakatkestused ja tarkvarakatkestused. Riistvarakatkestus genereeritakse näiteks siis, kui kasutaja vajutab klaviatuuril mõnd klahvi või liigutab hiirt või kui printer alustab või lõpetab printimist.
Hameroff koos Penrosega on püstitanud oletuse, et teadvus tekib närviraku ehtuslikus struktuuris (tsütoskeletonis), täpsemalt mikrotorukestes, mille ülesandeks on ainete transport närviraku jätketes. Churchland (1998) arvab, et viimane seletus on teadvuse tekke põhjendamise seisukohalt sama müstiline kui nn haldjatolmu (pixie dust) seletus teadvuse lätete otsimisel sünapsite juurest. Tunnetuslikud teooriad teadvuse seletamisel Baars (1990, 1998) väidab, et teadvuse sisu paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti
annaabi.ee 
