Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt ,,Kirjalugeja avatud akna juures", ,,Klaas veini" ja ,,Daam kahe härraga", ,,Piima kallav teenijatüdruk. Tema kaks vaatemaali - ,,Tänav Delftis" ja ,,Delfti vaade". Ajal kui Vermeeri huvitab muusika maalib ta maalid - ,,Muusika tund" ja ,,Kontsert kolmele". Kirjadega seotud maalid- ,,Kirjalugeja sinises", ,,Kirjalugeja kollases", ,,Armastuskiri" ja ,,Kirjakirjutaja ja teenijatüdruk". Ainsad maalid, millel on kujutatud meessoost üksikfiguur ja õpetlast on
üldplaanis. Suure uudishimu ja põnevuse tekitamiseks suumitakse metallist uks aeglaselt sisse - üldplaanist minnakse üle keskplaanile. Sissejuhatuses näidatakse kohti, kus tegevus hakkab toimuma ja jällegi kasutatakse üldplaani. Hetkega üldplaanist üle keskplaanile ja keskplaanist üle lähiplaanile. Lähiplaaniga kirjeldatakse kahte järgnevat steeni  arvutid ja inimesed põrandal. Samamoodi, et tekida põnevust liigutakse kiiresti lähiplaanilt keskplaanile ning keskplaanilt üldplaanile. Üldplaaniga jõuab tegevus majast välja ning liigutakse pilvelõhkuja katusele, et näidata steeni, kuidas Eddie seisab pilvelõhkuja rõdu äärel. Peategelase emotsioonide näitamiseks liigutakse üle keskplaanile, et näidata tema ainsat mõtet ,,Ma ei lase neil iialgi end puudutada," mida ta ütleb suure rahuloluga. Veel suurema uudishimu tekitamiseks järgneb keskplaanile ülevalt-alla võttenurk, et tekiks tunne, et peategelane kavatseb pilvelõhkujast alla hüpata
annaabi.ee 
