Üldiselt on tegemist Nõukogude Liidu aegsete trafodega, mis lähitulevikus lähevad rekonstrueerimisele. Joonisel 4.9 mõeldakse kerget isolaatori mustumist näiteks teede ääres paiknevatel trafodel, millele langeb mustus ja tolm. Joonis 4.10. Trafo katus defektne Joonisel 4.10 esitatud punktides mõistetakse alajaama või trafo katuse leket ja lekkejälgi alajaamas. 4.3. Keskpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13. Keskpingeliini võimsustegur
Elektrivõrgu ettevõtete cI voolutugevuse eritasu on vahemikus 0,4-0,7 ning soovitatakse võtta 0,5. CF lepingutasu Seega omakapitali hind võrdub: S2 = S1 + (L x CL + CT) x k Homa = 6,5 + 0,5x5 = 9% kus L ehitatava keskpingeliini pikkus, m Võõrkapitali (laenud) hinna määramine toimub tavaliselt euribori alusel, millele CL keskpingeliini erimaksumus, EEK / m liidetakse ettevõtte riskipreemia. Arvuliselt Hvõõr = 3,5 + 2,5 = 6%. CT trafoalajaama maksumus, EEK Kokkuvõttes: k liituja kaitsme ja alajaama madalpinge nimivoolude suhe
17 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Maapiirkondades on levinud mastalajaamad. Mastalajaamade konstruktsiooni valikul tuleb arvestada keskpingeliini kulgemisega, kas tegemist on tupikalajaamaga või kulgeb kõrgepingeliin edasi, samuti on tarvis arvestada mastalajaamast väljuvate madalpingefiidrite arvu ja suunda, kui suure trafoga on tegemist ning loomulikult ka kohalikke looduslikke olusid. Mastalajaamade trafod peavad olema tugevdatud isolatsiooniga, hermeetilised ja spetsiaalse konstruktsiooniga. Trafode võimsusrida mastalajaamade korral on 30, 50, 100, 200, 315 kVA,