Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskpingeliini" - 3 õppematerjali

2012-aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs
41
docx

2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs

Üldiselt on tegemist Nõukogude Liidu aegsete trafodega, mis lähitulevikus lähevad rekonstrueerimisele. Joonisel 4.9 mõeldakse kerget isolaatori mustumist näiteks teede ääres paiknevatel trafodel, millele langeb mustus ja tolm. Joonis 4.10. Trafo katus defektne Joonisel 4.10 esitatud punktides mõistetakse alajaama või trafo katuse leket ja lekkejälgi alajaamas. 4.3. Keskpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13. Keskpingeliini võimsustegur

Energeetika → Lõputöö
15 allalaadimist
Tähtsad asjad eksamiks
2
docx

Tähtsad asjad eksamiks

Elektrivõrgu ettevõtete cI ­ voolutugevuse eritasu on vahemikus 0,4-0,7 ning soovitatakse võtta 0,5. CF ­ lepingutasu Seega omakapitali hind võrdub: S2 = S1 + (L x CL + CT) x k Homa = 6,5 + 0,5x5 = 9% kus L ­ ehitatava keskpingeliini pikkus, m Võõrkapitali (laenud) hinna määramine toimub tavaliselt euribori alusel, millele CL­ keskpingeliini erimaksumus, EEK / m liidetakse ettevõtte riskipreemia. Arvuliselt Hvõõr = 3,5 + 2,5 = 6%. CT ­ trafoalajaama maksumus, EEK Kokkuvõttes: k ­ liituja kaitsme ja alajaama madalpinge nimivoolude suhe

Elektroonika → Energia süsteemida...
221 allalaadimist
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

17 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Maapiirkondades on levinud mastalajaamad. Mastalajaamade konstruktsiooni valikul tuleb arvestada keskpingeliini kulgemisega, kas tegemist on tupikalajaamaga või kulgeb kõrgepingeliin edasi, samuti on tarvis arvestada mastalajaamast väljuvate madalpingefiidrite arvu ja suunda, kui suure trafoga on tegemist ning loomulikult ka kohalikke looduslikke olusid. Mastalajaamade trafod peavad olema tugevdatud isolatsiooniga, hermeetilised ja spetsiaalse konstruktsiooniga. Trafode võimsusrida mastalajaamade korral on 30, 50, 100, 200, 315 kVA,

Energeetika → Elektrijaamad
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun