Ajajärgu elutunne ja tehniline kohmakus kajastub siingi karmi jõuna ja raskepärase paigalseisuna. Senised stiilitüübid ei tulnud arvesse Eesti kunstiajaloole, mille varasemad nüüdisajani säilinud ehitised on püstitatud alles pärast maa vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt XIII sajandi algusel. Romaani stiil oli tol ajal vallutanud juba kogu Lääne-Euroopa ja kaldus lõpule. Valitses nn. üleminekustiil, mis tegi teed gootikale. XIII sajandi keskpaigu valitses Lääne- Euroopas juba gooti stiil. Meie maa-alal levinud ehituskunstis püsis ometi romaani üleminekustiil veel kuni XIV sajandi alguseni. Puhtromaani ajajärgust pole säilinud aga ühtegi tervikulist ehitist. Hilisemad ümberehitused on muutnud kõikjal kirikute esialgse kuju. Ka üleminekustiili näitena on püsinud enamvähem esialgsel kujul ainult Haapsalu lossikirik. Säilinud romaani stiilis ehitiste osadena on tähelepanu juhitud Valjala
talupoegade vabastamine ilma maata ei ole hea variant. Vene Impeerium ajaloo seisukohalt oli tegu olulise momendiga, esmakordselt kasutas keskvõim mõjuvõimu pärisorjuse kaotamiseks. Rahvastik 19.sajandil Demograafiliste muutuste põhijooned 19.saj toimuvad suured muudatused, samalaadsed nagu arengud Kesk-Euroopas. 18.saj tegemist traditsioonilise rahvatiku taaste tüüp, kõrge sündimus, suremus. 19.saj keskpaigu üleminek modernsele taastetüübile, madal sündimus, suremus. Sajandi teisel poolel rahvastiku kavamine mõnevõrra aeglustus. 19.saj tekivad uued arengud rahvastikurändes, saj teisel poolel suur väljarände kasv. 20. sajandi alguses väljaspool üle 100 000 eestlase, tsaaririigi lõpuajaks (1917) üle 200 000 eestlase. Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned 20.saj alguses oli eestlasi üle miljoni, eestlaste osakaal 90%. Sakslasi ligi 4%, venelasi umbes 4%
annaabi.ee 
