eesti organisatsioonidega, eelkõige USA-s, tekkis nüüd kiiresti õige laiahaardeline välis-eesti organisatsioonide võrk. Jätkasid paguluses tegevust mitmed Eestis tegutsenud ühingud, eelkõige üliõpilasseltsid ja korporatsioonid. Üheks eesti pagulaste poliitilise elu põhiliseks suunaks kujunes välisvõitlus. Hakati kaasama ja mõjutama lääneriike Baltimaade olukorrast. New York'is loodi Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, millest kujunes eestlaste keskorganisatsioonide ülemaailmne liit. Eesti Rahvusfond (1946 Stockholm). Tehti koostööd Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene, Poola, Tsehhi ja Ungari pagulastega. Moodustati Saksamaal 1947 Balti Naiste Nõukogu ja hiljem Põhja-Ameerikas Balti Vabadusliit. Eestlaste peamised asukohamaad: Rootsi, Saksamaa, USA ja Inglismaa. Kuid eestlasi paigutati Austriasse, Lõuna-Aafrikasse, Kanada, Argentiina, Venezuela. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused: Krimmi konverents- 11.02
Berliin Teile on valitsuse 1939. aasta 24. jaanuari korraldusega usaldatud ülesanne lahendada juudiküsimus kõige sobivamal viisil emigratsiooni või ümberasustamise teel. Sellega seoses annan ma Teile käsu teha hetkeolusid arvestades kõik vajalikud ettevalmistused, mis on seotud juudiküsimuse täieliku lahenduse korralduslike, praktiliste ja rahanduslike aspektidega Saksa mõjualas oleval Euroopa territooriumil. Niivõrd, kui tegu on teiste keskorganisatsioonide kompetentsiga, tuleb ka neid sellesse kaasata. Lisaks käsin Teid esitada mulle viivitamatult üldine plaan esialgsete korralduslike, praktiliste ja rahanduslike meetmete kohta, mis puudutavad kavandatud juudiküsimuse lõpplahenduse täideviimist.” Küsimused 1. Kes otsustas, et on olemas mingi nn juudiküsimus, kas juudid, sakslased või natsid? 2. Selgitage, milles see nn juudiküsimus seisnes. 3. Mis eesmärk oli lõpplahendusel? Miks kutsuti seda lõpplahenduseks? 4
annaabi.ee 
