EÜ peab arvesse võtma arengumaasid EÜ keskkonnaprintsiibid peavad olema selged ja aitama rahvusvahelist keskkonnakaitset Rahva keskkonnaalase teadmiste tõstmine Keskkonnaabinõusid kasutada vastavalt saastuse liigi omapärast Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud 2. Teine keskkonnaprogramm (1977-1981) Taaskinnitati esimeses programmis määratletud põhimõtted ja tegevused. Põhitähelepanu tegevustel, mille eesmärgiks oli saastuse ennetamine. 3. Kolmas keskonnaprogramm (1982-1986) Kolmas progaramm tugines esimeses kkprogrammis defineeritud põhimõtetele. Lisades neile uusi elemente , mis kajastavad kkpoliitika vahepealset arengut. Rõhutati, vajadust tagada kkmeetmete efektiivsus, hinnata tulusid, kulusid, arvestada liikmesriikide majanduslikke erinevusi. 4. Neljas keskkonnaprogramm ( 1987-1992) See programm oli nii ülesehituse kui sisu osas uuenduslik. Programm toetus kk kompleksse
vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I akumuleerumise pidurdumisel veel 60-80 aastat, kuni anorgaanilise kloori hulk atmosfääris langeb alla 2 ppbv.(2 osakest miljardi kohta) C.Hensoni(1994) andmeil avaldasid Ülemaailmne Meteoroloogia Organisatsioon ja ÜRO Keskonnaprogramm osoonikihi hävitamise kohta koostatud uurimuse, milles osalesid 226 teadlast 29 riigist ning 150 osoonispetsialisti kogu maailmast. Sel le dokumendi kohaselt on rahvusvahelised jõupingutused kaitsekihti hävitavate ainete tarbimise vähendamiseks vilja kandnud. Kuid nende kemikaalide pikaajalise mõju tõttu võtab taastumisprotsess kaua aega. C.Hensoni(1 994) andmeil ütles osooniprobleemidega tegelev teadur