kastehein, punane pusurohi Tina Lamba-aruhein, soo-kastehein, valge-kastehein Tsink Hapuoblikas, valge kastehein, aaslina, ümarleheline kellukas Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded · uus koht-sobiv ökoloogiline niss · või väljasuremine Aga taimed??? Kohanemine muutunud keskonnaga Väljasuremine Kohanemine uute tingimustega adaptatsioon
-20 laiusel, trend, et poolustel väheneb. See siiski väheneb (mitmekesisus). Miks? Hüpoteese kümneid. On time stability hypothesis vanad ja stabiilsed hüpoteesid liigirikkad. 1980. lükati tagasi, rehabiliteeriti 1990. aastatel. Teine: habitat heterogenity hypothesis keskkonna heterogeensus toetab mitmekesisuse kasvu. Kolmas: intermediate disturbance hypothesis mitmekesisuse on suurim mõõduka häirimise tingimustes. Neljas dynamic equilibrium kooslused on keskonnamuutuste ja biointeraktsioonide tõttu pidevalt tasakaalust väljas. Neis kõikides on vastukäivusi ja ei saa öelda, et ükski pole neist mingis olukorras tõepõhi. On seos keskkonna stabiilsuse muutlikkuseg, kuid ükski neist ei seleta siiski mitmekesisust. Allikaid on otsata palju paleontoloogilised uurimused. Mõned keskmised on kindlals tehtud: aastas tekib või sureb välja 10-25 liiki ja liigi eluiga on 2-10 miljonit aastat. Muutus on ilmumiste ja kadumiste vahe
Arvestuste kohaselt hakkab ta mõõtma kuni 0,05% suurusi aastaseid muutusi stratosfääri osoonihulgas. GOMOS kasutab osooni hulga määramisel kaugete tähtede spektr eid. Osoonikihi mõõtmisi teostab ka venelaste METEOR satelliit, mis lasti orbiidile 1991 aastal. 1991 aastal viis kosmosesüstik "Space Shuttle" orbiidile kõige aegade kalleima ja suurima atmosfääriobservatooriumi UARS (U pper Atmosphere Research Satellite), mille põhitegevuseks on inimtegevusest tingitud keskonnamuutuste uurimine. Tulipunktis on seejuures osoonikihi seisund. M.Kannineni ja P. Anttila(1993) andmeil asuvad osoonikihti mõõtvad seadmed ka tehiskaaslastel NOAA10 ja NOAA11. Nad edastavad põhiliselt infot Euroopa ja Arktika kohal asuva osoonikihi olukorra kohta, lennates nendest piirkonadadest üle 8 korda päevas. Moodne tehnoloogia võimaldab neil mõõta o soonikihti ka polaaröö ajal. Näiteks kasutab Soome Meteoroloogia instituut
annaabi.ee 
