Antopogeensed tegurid inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel
piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustav vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni9 arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigus see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjupaikade olemas olu jt.
annaabi.ee 
