kõrgem oli noolutustemperatuur, seda enam suurenesid plastsusnäitajad kõvaduse arvelt. C45 Katsekeha 2.1: Katsekeha kuumutati temperatuuril 230° C. Tegemist oli madalnoolutusega ning teras säilitas küllaltki suure kõvaduse (52 HRC). Kõvadus protsessi käigus langes, kuid saavutasime paremad plastsusnäitajad. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 2.2: Katsekeha kuumutati temperatuuril 350° C. Tegemist oli kesknoolutusega ning saavutatud kõvadus oli 43,7 HRC. Kõvadus protsessi käigus langes, aga samas vähenesid sisepinged, tõusis elastsuspiir ning suurenesid plastsus ja sitkus. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 2.4: Katsekeha kuumutati temperatuuril 550° C. Tegemist oli kõrgnoolutusega ning teras kaotas küllaltki palju kõvadust (lõpptulemus 25,7 HRC). Protsessi käigus langes
.10%), c) kõrglegeerterased (12%, või ühte kindlat üle 5%) 10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT) Eristatakse kasutusotstarbe järgi: a)tsementiiditavad LKT (C=0,1…0,25%), valmistatud detailid tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. b) parendatavad LKT (C=0,3…0,5%), termotöötlus seisneb karastamises järgneva kõrgnoolutusega c)vedruterased (0,5…0,7), mille termotöötlus vedrude puhul õlis karastamises järgneva kesknoolutusega d) kuullaagriterased (C~1%), millest valmistatud veerlaagridetaile karastatakse õlis ja madalnoolutusega e)eriterased, on tugevasti väljenduvate oriomadustega kõrglegeerterased (roostevabad, kuumuskindlad, kulumiskindlad terased) Koostise järgi: Margi algul näid. arvuga terase C-sisaldus, selle järel tähisega kõik terases olevad legeerel-did ja nende sisaldus, margi lõpus näid. vajaduse korral terase kvaliteet. Saksa LT jagatakse legeerel-tide sisalduse järgi
1) 11 S Mn Pb 37, kus C=0,11%, S = 0,34-0,4% (37 : 100), Mn = 1-1,5%, Pb = 0,2-0,35%. Vajadusel saab kasutada selliste teraste tsementiitimist, näiteks 15 S Mn 13 (C = 0,15%, S= 0,08-0,18%, Mn=0,9-1,3%). Suurema süsinikusisalduse korral kasutatakse termotöötlemist parendamisega, näiteks 44 S Mn Pb 28 (C=0,44%, S = 0,24-0,33%, Mn = 1,3-1,7%, Pb = 0,15-0,35%) Vedruterased – EN 10089 (0,5-0,7%), mille termotöötlus vedrude puhul seisneb õlis karastamises järgneva kesknoolutusega, näiteks 51 Cr V 4 (C=0,51%, Cr= 0,9-1,2%, V = 0,1-0,25%); 60 Si Cr V 7 (C=0,6%, Si = 1,5-2%, Cr = 0,2-0,4%, V = 0,1-0,2%) Kuullaagriterased – (umbes 1%C), millest valmistatud veerelaagridetailid karastatakse õlis ja madalnoolutataks. Näiteks 100 Cr 3 jt. Kõrgleegerterased, milles vähemalt üht legeerivat elementi on üle 5%, kasutatakse eriterastena, millel on tugevasti väljenduvaid eriomadusi. Eraldi grupi moodustavad neist laia kasutusega roostevabad terased (EN 10088)
annaabi.ee 
