Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas. Kerge ja keskniise raskusega töö puhul moodustab see umbes 30 toiduratsiooni üldisest energiaväärtusest. Raske füüsilise töö tegijal võib rasvade osa energiaallikana suurendada 35...36-ni. Vanemas eas on kasulik rasvade (eriti loomsete) hulka vähendada kuni 25-ni (kalorsuse järgi). Majanduslikult arenenud riikides kipub rasva hulk toiduratsioonides suurenema 40...45-ni. Peale rasvase sealiha käsutamise on selle põhjuseks mitterasvainetes, sealhulgas ka kondiitritoodetes sisalduv nn. peidetud rasv
Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas. Kerge ja keskniise raskusega töö puhul moodustab see umbes 30 toiduratsiooni üldisest energiaväärtusest. Raske füüsilise töö tegijal võib rasvade osa energiaallikana suurendada 35...36-ni. Vanemas eas on kasulik rasvade (eriti loomsete) hulka vähendada kuni 25-ni (kalorsuse järgi). Majanduslikult arenenud riikides kipub rasva hulk toiduratsioonides suurenema 40...45-ni. Peale rasvase sealiha käsutamise on selle põhjuseks mitterasvainetes, sealhulgas ka kondiitritoodetes sisalduv nn. peidetud rasv