keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni. 1821-23 andis O W Masing lehte ,,Maarahva Nädalaht". Lugejaskond oli väike, jagati õpetussõnu. Üks osa Balti sakslastes hakkas tundma huvi Eesti
Kui võrrelda nd-lõpu esinemist nud-partitsiibi esinemisega, on vahe suur: mineviku kesksõnana kasutas ta seda 23 korral (nt olen kuulnud ja ei olnud), omadussõnana samuti ühel korral (tekkinud). Sellest võib järeldada, et tema nd-lõpud olid tegelikult juhuslikud eksimused. 14 Keevallik (1994: 21–22) leidis, et lühenenud nud-partitsiibi lõpp -nd iseloomustab Saarte, Lääne-, Kirderanniku- ja Keskmurret. Kuna Jüri Muttika on pärit Rakvere linnast, mis asub Keskmurde alal, võib tema nd-lõpu kasutust osalt sellega põhjendada, sest ta võis sellega kokku puutuda lapsepõlves. Samas ei usu Keevallik (1994: 47), et pelgalt nd-lõpu kasutamise tõttu peetaks kedagi murdekõnelejaks. Jüri Muttika nd-lõpu kasutamine võib olla tingitud suhtlussituatsioonist: see oli „Ringvaate“ saadetes piisavalt argine ning vaba, et lubada endale mittekirjakeelsete vormide kasutust
annaabi.ee 
