sajandil ja 19. sajandi alguses. Minetab sõjavägi selle rolli detsembrimässuga. Kõige rohkem oli sisemise võimuvõitlusega seotud kaardivägi. Siingi on selle protsessi juured Peetri ajas. Oluline oli ka sõjaväe arvukus. Mis regulaararmee struktuuri puutub, siis üldises plaanis jagunes see kaheks maaväeks ja sõjalaevastikuks. Peetri ajal oli regulaararmees 210 000 meest. Sõjalised kulutused olid armee ülalpidamiseks ja need olid üsna suured (üle euroopa keskmsie). Sõjaväes oli 6 suuremat reformide perioodi. Esiteks on muidugi Peeter I reformid, millega regulaararmee loodi. Põhiosas püsis see 18. sajandi lõpuni. Peetri järglaste ajal suuremaid sõjaväereforme ei tehtud ning suurem reform toimus Paul I ajal. LOENG 08.12.08 Nekrutikohustus ei suutnud armeed enam komplekteerima, mis tekitas vajaduse probleemidest üle saada
Maksumaksja peab kõik kinni maksma ning milleks peab ta maksma kinni kellegi haiguse, vanaduse, hariduse või hobid...ajaloos on suremusega seostatavaid tendetse 3 : 1. Traumad ja õnnetused 2. Nakkushaigused 3. Vanadusega seotud degeneratiivsed haigused Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS. Inimestel on õigus suhelda kellega ta ise paremaks peab, haiguste levikut on raske seega kontrollida. Koos keskmsie eluea tõusuga on tõusnud ka vanadusega seotid degeneratiivsete haiguste hulk, mis annab hogu skeptikutele ja alust väita, et 20. sajandil ei ole kõik veel ideaalne. Haiguse mõiste laienemine (vt elu ja surm) 20. sajand on periood, mil haigus sai (jälle) peaasjalikult bioloogilisest fenomenist (tagasi) sotsiaalseks ("tagasi" seepärast, et kunagi, mil veel haigustekitajate ja ravi loodusteaduslikud meetodid tundmata olid, ta ju seda sisuliselt oli...). Haigust võib vaadelda
annaabi.ee 
