o seos jaamad. Veetaseme mõõtm: Veetase oleneb jões ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas veetaseme ja vooluh vahel, millelt saab veeta- (ojas, kraavis) voolava vee hulgast, ning üks voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskvää- seme järgi vooluhulga seda otseselt mõõtmata. peamisi veetaseme mõõtm eesm on vooluhulga rtuse ümber, mida nim keskmiskiiruseks. Seda Vooluhulka mõõd aegajalt vaid kõvera õigsuse määramine. Süstemaatiliselt mõõd veetaset kiirust mõõdetaksegi ning õige tulemuse kontrollimiseks. Kui on vaja vooluhulka mõõta veemõõtepostides, milles mõõteristlõige täpselt saamiseks on vaja, et mõõtmine kestaks 60 seal, kus veemõõteposti lähedal ei ole, tuleb üles mõõdetakse. Veetase mõõdetakse 100sek
Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel. Sügavusi mõõdetakse mõõtevarda, käsi-, raskus- või kajaloega. Voolukiiruse mõõtmine Voolukiirusi mõõdetakse peamiselt vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. Jões või ojas on voolamine alati turbulentne ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskväärtuse ümber, mida nimetatakse keskmiskiiruseks. Seda kiirust mõõdetaksegi ning õige tulemuse saamiseks on vaja, et mõõtmine kestaks 60–100 sekundit. Mõõtmiseks kasutatakse enamasti hüdromeetrilisi tiivikuid, harvem ujukeid. Tänapäeval kasutatakse ka mitmesuguseid elektromagnetilisi mõõteriistu. Vooluhulga mõõtmine Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht: Q = V/t. Mõõtühik on m3/s (jõed, ojad), l/s (torustikud), m3/h (nt pumbad) vm
annaabi.ee 
