Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
Leetjad mullad (KI) on karbonaatsel lähtekivimil välja kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse
0 Huumuse sisaldus % 25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus leetjal mullal Üldiselt on leetjates põllumuldades keskmisehuumuslik huumuskate, metsamuldadega võrreldes on see väiksema huumusesisaldusega (2,4-2,8%). Uuritava mulla keskmine huumusesisaldus jääb 1-3% vahele. Graafikut (Joonis 10) vaadates võib järeldada, et mida väiksem on huumushorisondi sügavus, seda väiksem on ka huumusprotsent. Vaadeldava mulla A-horisondi sügavus ulatub 20-33 cm-ni, jäädes üsna ebaühtlaseks, ilmselt on põhjus maaharimises. [4] Tabel 1. Huumusringi füüsikalised ja keemilised omadused leetjal mullal
annaabi.ee 
