Melioratsioonitöid hüvitati lahkuvale peremehele 1860. aasta Liivimaa talurahvaseaduse järgi aga ainult juhul, kui tööd olid tehtud mõisniku loal. EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 48 Lahmuse vallavolikogu 11. mai 1881 otsus mõisa pärijatelt Jennylt ja Fannylt koolimaa väljaostmise kohta Mõis küsis 10taalrilise koolitalu eest 2400 hõberubla. 10taalrilist kohta võib pidada keskmise suurusega taluks (keskmikeks loetakse 1020 taalri suuruseid talusid). Koolitalu osteti 1882. aastal ja suhteliselt soolase ostusumma tasumise kergendamiseks kanti mõisalt sellele üle 700 rubla väärtuses pantkirjavõlga Liivimaa krediitsotsieteedi kasuks. EAA, f. 418, n. 1, s. 5050, l. 47 Lahmuse mõisavalitsuse ja juustumeister Albert Renferi 17. veebruari 1891 piimarendileping Leping sõlmiti kolmeks aastaks ja kui seda kumbki pool üles ei öelnud, pikenes see iga aasta edasi. Lepingu järgi
Lõpetati saamikeelsete raamatute avaldamine, tuues ettekäändeks suurtest murdeerinevustest põhjustatud raskused kirjakeelest arusaamisel. Kolhooside moodustamine ja industrialiseerimine Kolhoose ja kalapüügiartelle moodustati ähvarduste ja vägivallaga. Ühiseks kuulutati kõik põhjapõdrad ja kogu vara, kaasa arvatud kalapüügivahendid, võeti ära jahipüssid. Koolasaamid jaotati põhjapõtrade arvu järgi kehvikuteks, keskmikeks ja kulakuteks. Kulakuteks tunnistatud põhjapõdrakasvatajad, samuti kaupmehed vangistati, tapeti või saadeti välja nende rahvusele vaatamata. Represseeriti ka kulakuks tunnistatute pered, nende täiskasvanud järeltulijad. Kolhooside moodustamise esimene laine ei suutnud siiski haarata kõiki saame, osa neist säilitas vana rändleva eluviisi. 1932. aastaks kuulusid kolhoosidesse pooled põdrakasvatajatest. 1934
annaabi.ee 
