Lavaruumisuhetest moodustub lavaruumi terviklikkus. · horisontaalne (ees-taga, kaugel-lähedal) vs vertikaalne (väärtustatum on üleval, allpool on madala väärtusega) · sügav (tegelane viiakse kaugele) vs lame (tegelast ei saa kaugele viia) · suletud (piiratud keskkond, nt vangla) vs avatud (avar ruum, nt linnaväljak) · tühi vs täidetud laval vähe või palju asju, fookus esemetel või mitte, sise- või välisruum · ees vs taga · parem vs vasak · keskmega lava vs keskmeta lava · interjöör vs välisruum Ruumiga seotud märgisüsteemid: Valguskujundus loob atmosfääri, markeerib aega ja kohta, fokuseerib tähelepanu. Valgusel on kognitiivne funktsioon. Tähendus on esteetiline, emotsionaalne ja semantiline. Lähtub kunstniku üldkontseptsioonist ja millisesse kultuurisüsteemi lavastus kuulub. Mõnikord montaazi funktsioon (nt black-out, punktvalgus). Muusikaline kujundus loob lavastuse auditiive ruumi
Euroopalises kontekstis on mina midagi sellist, mis on kuidagi terviklik ainulaadne, erakordne, originaalne. See tähendab, et mina on keegi selline, kes omab kindlat maailmavaadet, saab maailmast oma mõõtlemise kaudu aru ja vastvalt sellele käitub selle maailmas. Aga siin see kõik laguneb mina on eklektiline, identiteet on fragmentaarne ja katkendlik. Tahetakse olla väga paljud erinevad asjad või nähtused. Kristeva räägib ka sellisest asjast nagu keskmeta subjekt. See tähendab seesugust subjekti, mida juhib kas mingisugune diskursiivne kõnekasutus, mis tähendab omakorda seda, et subjekt kui niisugune luuaksegi keele kaudu ja see keel pole kunagi lplikult oma, vaid sulle kõnelemiseks antud, sa oled selle keele vahendavate institutsioonide kaudu endale hankinud. Nt olin poliitiline juhtkiri siin võib välja tõsta väga tähendusliku tausta nõuka ajal ajalehes
annaabi.ee 
