SERVEERIMISTEMPERATUUR Madal temperatuur-happed, tanniinid Kõrge temperatuur: happed taanduvad, tanniinid muutuvad pehmeteks Kõrge temperatuur: võimendub alkohol ja puuviljasus. Üle 20 C ei olehea veini serveerida! Punavein: Suurem klaas Valge ja roosa vein: Väiksem klaas Dessertvein: Kitsas ja pikem väike klaas. Mida kangem on jook, seda väiksem ja kitsam peab olema klaas MAITSE EHITUS Algmaitse-intensiivsus, täidlus. Keskmaitse-peamiselt puuviljasus, rohkus Järelmaitse-happesus, tanniinisus, vürts, mõrudus, suits, alkohol, puit, kuivatatud marjad, pikkus..... Maitset mõjutab eelnev kogemus, koht, aeg, aastaaeg, seltskond, toidu sobivus. VEINI VÄLIMUS Kirgas-selge, läbipaistev vein. Kui vein on hägune, vein võib olla riknenud Värvus-valmistus stiil, küpsus, sügavus. Värvus sõltub viinamarjasordist. Viskoossus-alkohol, kuivained, suhkur, glütseriinid, viitab täidlusele.
· Aroom esimene aroom, teine aroom (pärast keerutamist) (puuviljad, tsitruselised, marjad, troopilised viljad, kuivatatud viljad, vürtsid, ürdid, animaalsus, suitsusus, alkohoolsus, lagrits, eukalüpt, sokolaad, puidusus, vanilje, pähkel, karamell, alusmets, muld, pärm, hallitus, arstirohi jne.) Mida tugev aroom, seda täidlasem vein. · Maitse algmaitse (täidlus, hape, värskus, magusus), keskmaitse (happelisus, marjasus), järelmaitse (hape, tanniinid, mõrusus, vürtsikus, alkohoolsus, mineraalsus), tasakaal. · Veini ehitus Veini mõistmiseks ja tema otstarbekohaseks nautimiseks ja sobitamiseks toiduga oleks tarvis mõista tegureid, mis mõjutavad veini põhiolemust. 1. Hape Annab veinile skeleti ja rühi ning toimib ka kui säilitusaine. Ilma happeta oleks vein lame, magus ja imal
annaabi.ee 
